Tasuta bussisõidust – häid asju tasuta ei pakuta

Foto: www.pexels.com

 

Raplamaa omavalitsusjuhid tervitavad lisaraha eraldamist maakondliku ühistranspordi korraldamiseks, aga leiavad, et minister Simsoni allkirjaga määrus, milles lubatakse tasuta bussisõitu ei lahenda probleeme.

10. mail kogunes Raplamaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi ROL) laiendatud juhatus arutama majandus- ja taristuministri 30.04.2018 määrust nr 24 ja tänaseks kujunenud olukorda, mil kohalikke omavalitsusi ja ühistranspordikeskuseid survestatakse selle alusel kehtestama tasuta sõitu maakonnaliinidel. Näiliselt on tegemist positiivse sammuga, aga tegelikkuses ei lahenda see ROL juhatuse hinnangul ei tänaseid probleeme ega paranda sõidu kvaliteeti maakonnas.

Millised ühistranspordi probleemid ootavad Raplamaal lahendamist? Peamine mure seisneb selles, et praegune avalik liinivõrk ega busside liikumisgraafikud ei vasta enam inimeste liikumisvajadustele – eriti puudutab see tööl käijaid ja õpilasi, kellel on näiteks hommikuti ja pealelõunati suurem liikumisvajadus.

On aga ka konkreetseid probleeme – näiteks Märjamaa asub küll kohe Via Baltica maantee ääres, aga korralikku ühendust Tallinna või Pärnuga ei ole suudetud tagada. Kohila vald avas omapoolse doteeringu abil mõni aasta tagasi avalikud bussiliinid, mille toetamiseks riik tollal vahendeid ei leidnud. Majandus- ja taristuministri määruse alusel eraldatava raha abil saaks valdade ebavõrdse kohtlemise lõpetada ja liinidele leida riigi tugi. Riik on langetanud ka otsuse, et selle aasta lõpus suletakse Lelle-Pärnu raudteelõik ja asendatakse bussiliiklusega. Vallajuhtidel ei ole aga selgust, kuidas liiklus korraldatakse, kui pikal liinil buss sõitma hakkab või kust leitakse raha selle jaoks. Kindlasti ei ole Raplamaa vallad nõus, et selleks kasutataks maakondliku ühistranspordi korraldamiseks mõeldud vahendeid.

Kas tasuta sõidu rakendamine riigi poolt doteeritavatel maakonnaliinidel viib meid lähemale nende ja teiste probleemide lahendamisele? ROL juhatus näeb, et tasuta ühistranspordiga kaasnevad mitmed mõjud, mida ei ole ministri poolt piisavalt arvesse võetud – tekib surve nii kommertsalustel tegutsevatele bussiliinidele kui ka riigi poolt toetatavale reisirongiliiklusele. Kommertsliine võib see viia sulgemiseni, mis tähendab, et need tuleb asendada riigi poolt toetatud liinidega, mis nõuab lisaraha. Ebavõrdsetes tingimustes tegutsedes võib ka kiire, mugav ja keskkonnasõbralik raudteetransport hakata kaotama reisijaid, mis omakorda võib viia sõidugraafikute kokku tõmbamiseni ja investeeringute edasilükkamiseni Tallinn-Rapla-Viljandi suunal. Rongide möödasõidukohti Sakus ja Hagudis ei ole siiani suudetud välja ehitada ning tulevikus võib see kirjeldatud muutuste valguses muutuva veelgi küsitavamaks.

ROL juhatus arvab, et maakonna ühistranspordivõrku peab käsitlema ühtse tervikuna, milles peab olema ruumi kõigile avalike liinilubade alusel tegutsevatele vedajatele. Oluline on sõitjatele pakkuda kvaliteetset ühistransporti – nii riigi kui valdade poolt toetatavatel bussiliinidel, kommertsliinidel ja raudteeliinidel.

Raplamaa omavalitsusjuhid on ühisel arvamusel, et ühistranspordivõrk peab olema hästi toimiv ja kaasaegne ning rahuldama kõigi elanike gruppide vajadusi. Muuhulgas tuleb selle nimel tänast riigi poolt toetatavat liinivõrku kohati laiendada ja tõsta väljumiste arvu, et tulla vastu eeskätt igapäevases haridus- ja töörändes osalevatele inimestele. Tööandjate kulutusi töötajate veo korraldamiseks tuleb oluliselt vähendada. Sellisteks ümberkorraldusteks on tarvis lisaraha. Ministri määrus pakub praegu lisavahendeid 10% mahus. Tegelikkuses vajaksime tänase teadmise juures vähemasti 2-3 korda enam.

Ühistransporti teeks mugavamaks ka kaasaegne ja Tallinna ning Harjumaaga ühilduv ühtne maakonna piletisüsteem, mis tulevikus laieneks nii bussi- kui rongiliiklusele. Praegu ei ole aga ka selleks vahendeid eraldatud.

Kas tasuta sõidu rakendamine maakonna bussiliinidel aitaks meid lähemale neile eesmärkidele? Kahjuks mitte, sest see ei võimalda koguda lisavahendeid piletitulust ega kasutada liinide ümberkorraldamiseks riigi poolt eraldatavat raha suuremas mahus, kui nimetatud 10%.

Loomulikult annavad Raplamaa omavalitsusjuhid endale aru, et on olemas teatavad ühiskonna grupid, kelle jaoks tasuta sõidu võimalus ühistranspordis on oluline – eeskätt need, kel sissetulek puudub või on see väga väike. Näiteks võiks õpilaste, pensionäride ja sotsiaalsete riskirühmade puhul rakendada tasuta sõitu. Kahjuks ministri määruse põhjal sellist erisust riigi raha eest teha ei ole lubatud.

Raplamaa omavalitsusjuhid teevad Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele ühise ettepaneku ühtlase tasuta bussisõidu asemel laiendada maakondliku ühistranspordi korraldamiseks eraldatavate vahendite arvelt ühistranspordi liinivõrku ja lisada väljumisi, koheldes võrdselt kõiki maakonna omavalitsusi. Kuna riigi poolt kavandatud vahenditest ei piisa, tuleb leida lisaraha piletimüügist, samas peab olema võimalus eristada sõitjate gruppe (näiteks õpilased, pensionärid, sotsiaalsed riskirühmad), kelle puhul rakendatakse sõidusoodustusi kuni tasuta sõiduni välja.

Tavo Kikas

Raplamaa Omavalitsuste Liidu arendusjuht

Sildistatud

Raadio Rapla

Tre raadio Rapla

Current track
TITLE
ARTIST

Background